Ettevõtetele väljastati juulis pikaajalisi laene ja liisinguid 303 miljonit eurot, mis jääb juuni näitajale alla 9 protsendiga ja eelmise aasta samale ajale koguni 21 protsendiga.
Eelarvekõnelusteks valmistuv koalitsioon ootab pikisilmi neljapäevast majandusprognoosi, kuid kommertspankade eelvaatest saab juba täna aimu, milliseks lähiaastad võivad kujuneda.
Reedel fikseeriti 6 kuu ja 12 kuu euribor tasemel, mida viimati nähti 2024. aasta sügisel. Laenuvõtjatele oluline intressikomponent näib aga tõusu jätkavat.
Eesti keskmine netopalk on käesoleval aastal suurenenud 15%, mõjutades ka eluasemeturgu, kuid järgmisel aastal ei tule enam sarnast palgahüpet, ütles Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Värske ülevaade pankade intressimarginaalidest ja lisahüvedest
Kevad on kodulaenuturule toonud selge elavnemise: keskmised laenusummad on kerkinud rekordtasemele. Tegime eksperimendi, et uurida, milliseid intressimarginaale ja lisahüvesid pangad praegu kodulaenuvõtjatele pakuvad.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.