Hekotek nõuab lahti lastud finantsjuhilt küberkelmidele kaotatud miljonit
Kevadel kaotas masinatööstusettevõte Hekotek küberrünnakus 1,6 miljonit eurot, kui kauaaegne juhatuse liige ja finantsjuht Rain Nuka langes petuskeemi ohvriks. Nüüd kerib kohtuvaidlus selle üle, kelle kanda jääb kahju.
Eesti masinatööstusettevõttes Hekotek toimus maikuus küberrünnak. Telefonikelmid tinistasid firma töötaja ja kandsid firma kontolt välja sadu tuhandeid eurosid.
Ilmselt kuuleme me veel ja veel lugudest, kus ettevõtete muidu tublid tegevjuhid, finantsjuhid, raamatupidajad jt töötajad jäävad kelmide kavalusele alla ning lähevad tööandjale või omaloodud ettevõttele kalliks maksma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Krüptomaailmas tuntud ettevõte, mille peakontor asub Eestis, kaotas rünnaku tagajärjel 3 miljonit eurot. Osa rahast õnnestus aasta hiljem tagasi saada.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.