Ravimite ja kosmeetika eemaldamiseks vajalik neljas puhastusaste maksab Eestile varasemate prognoosidega võrreldes poole vähem, näitab kliimaministeeriumi tellitud värske uuring.

- Varasemalt oli teada, et Eesti ravimi- ja kosmeetikatootjatele terendab kuni paarisaja miljoni eurone kohustus investeerida vee-ettevõtete reoveepuhastitesse. Nüüd näitab uuring, et see maksab vähem.
- Foto: Andras Kralla
Kuna põhilise kulu katavad “saastaja maksab”-põhimõttel ravimi- ja kosmeetikatootjad, kerkib veeteenuse hind tarbijale tulevikus vaid mõne sendi võrra kuupmeetri kohta, teatas ministeerium.
Äripäev kirjutas tänavu kevadel, et Eesti ravimi- ja kosmeetikatootjatele terendab kuni paarisaja miljoni eurone kohustus investeerida vee-ettevõtete reoveepuhastitesse, paari aasta pärast jõustuv muudatus kaevati juba Euroopa Kohtusse.
Ravimitootjate Liidu juht Riho Tapfer ütles siis, et direktiiviga on tekitatud palju ebaselgust ja nende hinnangul on kohustuste jagamisel väga tugev riive. “Sisuliselt ravimikarbikestega peab maksma kinni vee-ettevõtjate investeeringud puhastussüsteemide ehitamiseks ja igal aastal ka nende ekspluatatsioonikulud.”
Kliimaministeeriumi veeosakonna veeteenuse valdkonna juhi Katrina Lang selgitas kevadel, et asulareovee puhastamise direktiiv tuleb võtta siseriiklikku õigusesse üle 2027. aasta juuli lõpuks. Sellega pannakse tootjad “saastaja maksab”-printsiibiga vastutama mikrosaasteainete eemaldamiseks vajaliku puhastusastme eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ravimi- ja kosmeetikatootjatele terendab kuni paarisaja miljoni eurone kohustus investeerida vee-ettevõtete reoveepuhastitesse, paari aasta pärast jõustuv muudatus kaevati juba Euroopa Kohtusse.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.