Lätis küpseb plaan jätta eestlased Rail Balticul lõksu
Läti Raadio teada on poliitikud Riias jõudnud kulude kokkuhoiuga sinnamaale, kus kõva häälega räägitakse plaanist jätta Riia ja Eesti vahel 60 kilomeetri pikkune Rail Balticu lõik vanale rööpmelaiusele.
Taristuehituse TOPi liidrite hinnangul ootaks valdkonda järsk kukkumine ilma Rail Balticuta, ent ka suurprojekt ei pruugi kõiki päästa, kuna sisendhinnad ja riigi teederahastuse seiskumine suruvad kasumid miinusesse.
Lääne-Eesti jaoks on üliolulised taristuprojektid nagu Rail Baltic ja maanteede ehitus, rääkis Äripäeva peatoimetaja asetäita Aivar Hundimägi, kes jagas Äripäeva raadios värskeid muljeid piirkonna edukate ettevõtete tunnustusürituselt.
Vilniuse energia- ja tehnikamuuseum täitub vaikselt. Kohale saabuvad Rail Balticu esindajad, kõigi Balti riikide ametnikud ning ka Hispaania delegatsioon, et sõlmida miljardiline leping raudtee elektrifitseerimiseks. Kuigi ehitusplatsidel käib hoogne töö, muutuvad plaanid üha tagasihoidlikumaks.
Värskest ehitusmaterjalide tootjate TOPi andmetest nähtub, et kindlamalt tundsid end 2024. aastal ettevõtted, mis said osa suurtest riiklikest töödest.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.