Valitsusest valitsusse toppama jäänud kliimaseadusele seisab häälekalt vastu tööandjate keskliit, kelle nõudmist nimetavad teised seadust koostanud liidud ebamõistlikuks ja hämamiseks.
Suurettevõtteid ja majandusharuliite esindav tööandjate keskliit kutsus kokku volikogu, kus leiti, et liit ei toeta kliimaseaduse edasist menetlemist praegusel kujul ja soovitab valitsusel seadusest loobuda.
Tööandjate keskliidu arvamus, et kliimaseadus ei anna ettevõtjatele selgust, ei päde, sest seaduseta pole poliitilistel sõnumitel kaalu, kirjutab rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu, madalamale toodud eesmärk erineb Euroopa Liidu plaanist.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.