“Mul on hea meel, et arutelud on muutunud praktiliseks ‒ eesmärkide seadmisel kaalutakse läbi nendeni jõudmise viisid, mõjud ja alternatiivid,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Foto: Liis Treimann
Eile toimus Euroopa Liidu keskkonnanõukogu, kus riikide ministrid arutasid esimest korda ELi kliimamäärust, millega lepitakse kokku 2040. aasta heitme vähendamise vahe-eesmärk ja viisid, kuidas seda saavutada. Lõppeesmärk on kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.
Keskkonnaühendused paluvad riigiasutustelt, et Eesti seisaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel plaanitust märgatavalt suurema kliimarahastuse eest.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.