Eesti kunstniku töö saadetakse Kuu peale ja kosmosesse
“Täitsa sürr, ma ehitasin lihtsalt oma kuuri ja siis helistati Saksamaa numbri pealt. Ma olin täiesti kindel, et see on mingi skämm,” naerab kunstnik Kuldar Leement. Tegelikult taheti Leementi loomingut igavesti säilitada – kosmoses.
Äripäev leidis seitse noort kunstnikku, keda tähele panna
Galeristid ja kunstnikud tajuvad kasvavat huvi Eesti kunsti vastu ja soovi omale kunsti osta. See on kunstnikele, kes alles mõni aasta tagasi kooli lõpetasid, parajalt ootamatu, kuigi hea uudis.
Kuigi noorte kunstnike tööd võivad ka minna ootamatult ja kiiresti hinda, tasub teoste valimisel siiski lähtuda sellest, mis ostjale päriselt meeldib, soovitab Äripäeva rubriigi “Elu ja edu” toimetaja Linda Eensaar.
“Kas sa siin jalgrattaid parandad?” pistis uudishimulik hädaline pea uksest sisse. Ei, Marten Selirand ei parandanud rattaid, aga tal oli juhuslikult tööriistakast kontori nurgas ja mis see väike asi siis ära ei ole. Jalgrattaid on elus putitatud ju küll. Õige pea hakkas ta neid päriselt raha eest parandama.
“Miks te ometi siin Eestis olete?” “Meeldib.” “Sa ilmselt ei räägi eesti keelt.” “Räägin.” “See asi, mida sa teed, eestlastele kindlasti ei meeldi.” “Meeldib väga.” “Kauaks sa siia siis veel jääd?” “Ma elan siin.”
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.