Pankrotis ärimehel ei õnnestunud hüvitist pankrotipesast mööda viia
Hiljutise kohtulahendiga jõustus kriminaalasja lõpetamine ärimees Oliver Kruuda süüdistuses, kuid riigilt väljamõistetavat menetluskulu hüvitist määrati talle soovitust poole vähem ning hüvitis läheb Kruuda pankrotihalduri kontrolli alla.
Katse Eesti pankrottidest pääseda Iirimaal ennetava pankroti väljakuulutamise teel ärimees Oliver Kruudal ei õnnestunud, sest sealne kohus tühistas talle kuulutatud pankroti.
Ärimees Oliver Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsman tahab, et kohus tuvastaks Kruuda poolt poja firmale antud 24,5 miljoni euro suuruse käenduslepingu tühisuse või tunnistaks selle kehtetuks. Hagi tagamiseks piiras kohus nii halduri kui ka Karl Kruuda firma õigusi.
Riigikohus jättis läbi vaatamata ärimees Oliver Kruuda individuaalkaebuse, milles ta taotles maksukuriteo kohtumenetluses kohaldatud õigusnormide põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
Kui ärimees Oliver Kruuda pankrot kuulutati välja juba kolme aasta eest, vabastas kohus hiljuti Kruuda kaebuse peale ametist tema järjekorras kolmanda pankrotihalduri.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.