Väikefirmad otsivad teed poekettidesse. “Kasumit sealt ei tule, aga mahtu ja tuntust küll”
Eesti jahutatud ja külmutatud toiduainete turul üritavad jala suuremalt ukse vahele saada väikeettevõtjad, kelle mahud ulatuvad sadadest kilogrammidest kümnete tonnideni kuus. Kolme firma kogemused suurtes poodides oma kauba müümisega on erinevad.
Harjumaal 30 aastat tegutsenud väike lihatööstus A-Vorst lõpetas tootmise, sest väiketootjal oli keeruline saada oma kaupa suurtesse poodidesse müügile. Sama muret jagavad teisedki väiketootjad.
Väiketootjad peavad end tõestama usaldusväärse tarnija ja tootjana, kuid lõpuks otsustavad tarbijad, kui kaua väikefirmade tooted poeriiulitel püsivad, selgitavad kaubandusketid.
Uuenduslikud taimsete valguallikatega toidud, mida me hädasti vajame, ei pääse pahatihti jaekaupluste riiulitele. Eestis on tipptasemel toiduteadurid ja jagub ka visionääridest tootjaid, ent osa poekettide suhtumine on ajale jalgu jäänud, kirjutab toiduettevõtte Nordtempeh asutaja ja tegevjuht Kaire Roosi.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.