Politseijuht: telefonikelmuse võtmeisikud on teada ja ma tahan neid Eestis trellide taga näha
Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.
Eestis on käivitunud järjekordne telefonipettuse laine: seekord nimetab helistaja end börsimaakleriks või investoriks ning pakub võimalust investeerida tema ettevõtte kaudu börsil.
Kuu aega tagasi pöördus Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti toimetusse Sergei Danilov Venemaalt, kes kinnitab, et sattus telefonikelmuse ohvriks ja varastatud raha asub nüüd Eestis. Nagu selgus, teenib ühe sellise tähelepanematu ja kergeuskliku inimese pealt kasumit terve aferistide kett, kes peidavad end muu hulgas ka Eesti ettevõtete taha. Viimaste omanikud ei pruugi seda isegi kahtlustada.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.