Politseijuht: telefonikelmuse võtmeisikud on teada ja ma tahan neid Eestis trellide taga näha
Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.
Äripäev avaldas neljapäeval artikli pealinlasest Sergei Gorlovist, kelle telefonipetturid oma mõju alla haarasid. Lõpuks müüs mees kelmide näpunäidete järgi odavalt maha perekonna maja. Tema juhtum ei ole erandlik, petturid ongi inimeste kinnisvara kallale asunud. Maja tagasi saamise nimel käib vaidlus kohtus, kuid petturite kätte jõudnud kümned tuhanded eurod on tulnud Sergeil maha kanda.
Hannes Kelt tõdeb, et sel hetkel, kui politseile tuleb kuriteoteade, on raha ammu läinud. “Ja sealt tekibki inimestel see tunne, et ei tegeleta nende murega,“ lausus ta, kuid kinnitas, et politsei tõesti tegeleb kelmustega. “Ja ma ei räägi siin ainult Eesti politseist, ma räägin väga paljudest koostööpartneritest Eestis ja kaugemal,“ kinnitas Kelt.
Eestis on käivitunud järjekordne telefonipettuse laine: seekord nimetab helistaja end börsimaakleriks või investoriks ning pakub võimalust investeerida tema ettevõtte kaudu börsil.
Kuu aega tagasi pöördus Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti toimetusse Sergei Danilov Venemaalt, kes kinnitab, et sattus telefonikelmuse ohvriks ja varastatud raha asub nüüd Eestis. Nagu selgus, teenib ühe sellise tähelepanematu ja kergeuskliku inimese pealt kasumit terve aferistide kett, kes peidavad end muu hulgas ka Eesti ettevõtete taha. Viimaste omanikud ei pruugi seda isegi kahtlustada.
“Minu enda kinnisvaraalane taust piirdub oma kodude ostudega ja kahjuks on see kogemus olnud väga negatiivne,” ütleb ettevõtja Regiina Pihlak ausalt. Just enda isiklikud kogemused ning “ämbrites kolistamiste” õppetunnid aitavad tal täna luua Ida-Virumaa rannikule Liimala külla paika, millest ta ise omale kodu otsides vaid unistada oskas.