Pangajuhid vastavad: mis saab majandusest järgmisel aastal?
“Ainus võimalus on sportlikult vihastada ja jõuga välja ronida.”
Eesti pankade juhid on järgmise aasta suhtes meelestatud pigem positiivselt. Tõus tuleb tasa ja targu, kuid ettevõtjatesse kindluse süstimine on keeruline.
Väikesest Tallinna südalinna kvartalist on kujunemas Eesti finantskeskus – siit on üksnes tänavu pumbatud kohalikku majandusse üle 5,1 miljardi euro. Uued kerkivad kõrghooned tõotavad Maakri tänava sisu ja iseloomu kõvasti ümber kujundada.
Ettevõtete lisandväärtuse edetabeli esimese saja hulgas on enam kui pooled kaubandusfirmad, tabeli tipus troonib aga teist aastat järjest Eesti üks suuremaid metsaomanikke Tornator Eesti, kelle lisandväärtus töötaja kohta oli eelmisel aastal 2,5 miljonit eurot.
Eesti edukate ettevõtete edetabeli päris tipus on pangad ja ainult pangad, kes hõivasid kuus esimest kohta, ja nende kuue maksueelne kasum annab kolmandiku 1000 ettevõttega edetabeli kasumist.
Kuigi tööturg paistab peale vaadates stabiilne, siis ei pruugi kõik olla nii lilleline kui tundub. Mõned koondamised jäävad avaliku tähelepanuta, kuna töötajaid koondatakse pika aja jooksul, rääkis saates “Äripäeva TOP” Swedbanki juht Olavi Lepp.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.