Euroopa avab välispiiri arendamiseks rahakraanid

Viimase sammuna sundvõõrandas riik Võrumaal Eesti-Vene piiri ääres omanikult maatüki, et piiritaristut välja ehitada. Maaomanik ei olnud 5300eurose hinnaga nõus ja vaidles riigikohtuni välja, kuid kaotas.

Eesti saab Euroopast üle 33 miljoni euro, mis läheb peamiselt idapiiri valvamiseks, seireseadmete soetamiseks ja euroopaüleste piirivalve IT-süsteemide loomiseks.

Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex peadirektori asetäitja Uku Särekanno rääkis Äripäeva raadio usutluses, et ühenduse idapiir, Eesti-Vene piirilõik kaasa arvatud, oli ameti kõrgendatud tähelepanu all juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.

"Pikka aega lebas lasteaia lähedal vene okupandi surnukeha, keegi ei kiirustanud seda ära koristama," räägib Maksim puhtas vene keeles. Ta on pärit Harkivi oblastist, sai just 18aastaseks ja üritab ületada Vene-Eesti piiri, kuid midagi tema juures ei meeldi Eesti piirivalvuritele.

Tallinki kogemus näitab, et organisatsiooni areng algab juhist. Küsimus ei ole koolitustes, vaid enesejuhtimises – kas juht suudab muutustega kohaneda, ennast tundma õppida ja teisi sellesse protsessi kaasata.