Raiemahte langetav metsanduse arengukava sai valitsuses heakskiidu
Aastaid küpsenud metsanduse arengukava kiideti valitsuses neljapäeval heaks ja liigub nüüd üldise kriitikalaine taustal edasi riigikokku, kus sellele loodetakse veel enne valimisi viimane nõusolev hääletus anda.
Mets Eestis otsa ei saa, küll on probleemiks raadamine ning raiuda võiks pigem 10–12 miljonit tihumeetrit, ei ole keskkonnaminister Madis Kallase kommentaaridega rahul Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid.
Värske Turu-uuringute ASi uuringu järgi pooldab 68% Eesti elanikest riigimetsas raiemahu vähendamist, sealjuures 26% vähemalt poole ja 25% vähemalt kolmandiku võrra.
Ajad on niigi keerulised ning poliitikud ei peaks puidusektori elu veelgi raskemaks tegema, jääb sektorit esindav liit uut metsanduse arengukava lugedes kriitiliseks.
Selleks, et Eesti keskkonnaeesmärgid täita, tuleb kohalikul puidusektoril rihma koomale tõmmata või siis lisainvesteeringuid teha, sest hinnanguliselt tuleks Eestis metsa raiumist miljoni-pooleteise tihumeetri võrra vähendada.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.