Hoiu-laenuühistud lähevad karmima kontrolli alla ja peavad muutuma pankadeks
Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul tuleb järelevalvet hoiu-laenuühistute järele tõhustada ja selleks peavad kõik HLÜd viieaastase üleminekuperioodi jooksul otsustama, kas jätkata ühistupangana või tegevus lõpetada, teatas rahandusministeerium.
Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.
Kindlad häirekellad: absurdne intress, tohutu reklaam ja peod Kroonikas
Reedel Tartumaal Kambja Hoiu-laenuühistus kogunenud ühistute liidu juhatus muretseb, et rahva arusaamine ühistulisest tegevusest on alla igasuguse arvestuse. Seetõttu kannatab kõigi ühistute maine ja lihtsad inimesed saavad koledasti petta.
Tavaliste inimeste miljonitega põhja läinud hoiu-laenuühistuid ERIAL ja Eesti Areng auditeerinud Aleksei Kisseljov soovitab ühistud järelevalve alla panna. Samal ajal tekitab laiemalt juba aastaid segadust ühistute seaduse kahe paragrahvi täitmine ja kontroll.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.