Tallinnas peab peagi olema igal elamul biojäätmete konteiner või kompostija
Praegu peab Tallinnas olema biojäätmete konteiner elamutes, kus on vähemalt kümme korterit, kuid juba tuleva aasta 1. aprillst peavad biojäätmeid liigiti koguma kõik tallinlased.
Olmejäätmete sorteerimine on väga vajalik ka suurtes kortermajades. Vastupidiselt levinud arvamusele ei sorteerita pärast äravedu segaolmejäätmeid ehk keegi ei võta neist jäätmeist mingeid taaskasutatavaid materjale välja, vaid need lähevad kõik põletamisele Iru soojusjaamas. Seepärast on selle teenuse hind ka kõige kõrgem. Just sorteerimine aitaks vähendada prügiveole tehtavaid kulutusi inimeste jaoks, kommenteeris jäätmekäitlusettevõtte Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees Kai Realo Äripäeva Korteriühistute erilehele.
Tallinna eelarvest kulub rohepealinna projektidele 10 miljonit eurot, mis läheb suures osas kommunikatsioonitegevusele. Tekib küsimus, kas kommunikeeritav roheline pealinn Tallinn on siis ikka nõnda keskkonnasõbralik või turundatakse see rohelisemaks, arutleb Äripäeva ajakirjanik Laura Saks.
Tallinna eelarvest on tiitlile „Roheline pealinn“ arvestatud 10 miljonit, mis hõlmab suuresti sündmusi ja turundust. Roheinvesteeringud tulevad linna eelarve teiste ridade tagant.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.