Riigi ehitusobjektid kallinevad paarisaja miljoni võrra, lisaraha on visa tulema
Ehitajate hinnangul kallinevad riigi ehitustööd tänavu sõja mõjul kuni paarisaja miljoni euro võrra, kuid lisaraha suurenenud kulude katmiseks on visa tulema.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit saatis rahandusministeeriumile pöördumise, kus hoiatab, et hüppeline hinnatõus on ehitusfirmadele talumatu ja kui riik ettevõtjatele vastu ei tule, võib ehitus objektidel seisma jääda.
Sõja algusest on möödunud kuu ja kõik esialgu kardetud probleemid on peatöövõtjate sõnul nüüd ehitussektoris realiseerunud - arvestatav osa Ukraina tööjõust on kodumaale lahkunud ja ehitusmaterjalide hind on kerkinud ulmelistesse kõrgustesse.
Ehituse kallinemise tõttu peavad mitmed omavalitsused leidma miljoneid eurosid lisaraha, et koolimajad valmis saaksid. Mõni neist loodab riigi toele, kuid võetakse ka laenu, müüakse vara või jäetakse tänavavalgustus uuendamata. Lisaks eelarvele on lõhki ka ehituste tähtajad.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.