NATO tippkohtumisel saavutatud ühine memorandum Türgi, Soome ja Rootsi vahel sillutab teed kahe Põhjala riigi liitumisele NATOga, kuid selles, mida see kokkulepe hõlmab, lähevad osalejate hinnangud lahku.
Türgi President Recep Tayyip Erdogan ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg enne memorandumi allakirjutamist
Foto: AP/Scanpix
Eesti jaoks keskseid küsimusi arutatakse alles täna, aga juba eilsest on käes hea uudis, et Soome ja Rootsi liitumise seisak lõppeb ja edasiliikumine hakkab, kommenteeris Eesti välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Eestisse ei ole tarvis ilusaid üksuseid paraadile marssima, vaid on tarvis, et vajadusel oleks suuremahuline vägi õigel ajal kohal ja sõdimisvõimeline, rääkis välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Madridi tippkohtumisel pannakse paika aastakümnete suurim muutus NATO valmidusplaanides. Eesti soovib, et paigas oleksid struktuurid Eesti kaitsmiseks vähemalt diviisi suuruse üksusega, kuid see ei tähenda, et siin peaks permanentselt viibima üks diviis viibima.
NATO reageerimisjõud, mis on võimelised nädala kuni kuuga jõudma konfliktikoldesse, kasvavad alliansi tippkohtumisele esitatava kava järgi 40 000 sõdurilt 300 000 võitlejani.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.