Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühisrahastused saavad aasta finantsinspektsioonilt loa taotlemiseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse järgi peab enamik Eesti ühisrahastuse pakkujatest hakkama taotlema finantsinspektsioonilt tegevusluba. Inspektsioon hakkab loataotlusi vastu võtma 10. novembril.
Ühisrahastuse metsik lääs hakkab vähemalt Euroopa Liidus lõppema, mistõttu peavad väikeinvestorite raha vahendavad platvormid valima endale kindla ärisuuna ja tõsiselt panustama riskijuhtimisse, kuid juba praegu on selge, et kõik sügisel algavat tuleproovi ei läbi.
Äripäeva luubi alla sattunud ühisrahastuse Crowdestor asutaja Janis Timma tunnistas Läti blogijale Kristaps Morsile antud intervjuus, et nii Eesti finantsinspektsioon (FI) kui ka Läti finants- ja kapitalituru komisjon (FKTK) on esitanud Lätist juhitud Eesti investeerimisteenuse pakkujale küsimusi.
Eelmisel sügisel võimaliku investeerimiskelmuse tõttu kriminaalmenetluse kaela saanud ühisrahastusportaal Wisefund võitis kohtus portaali pankrotti nõudnud investoreid, kuna nii Harju maakohus kui ka Tallinna ringkonnakohus leidsid, et investorite esitatud avaldus polnud piisavalt selge.
Karmide süüdistustega võitleval Lätist juhitud ühisrahastusplatvormil on ka oma registrijärgsel kodumaal Eestis kolm laenuprojekti, mis kasumi asemel on tootnud hulgaliselt tühje lubadusi.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.