Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuulepargi rajamine võib edaspidi omavalitsusele tuua kümneid tuhandeid aastas
Täiendatud
Lepitamaks elanikke ja omavalitsusi tuuleparkide rajamisega soovib valitsus kehtestada talumistasud, mis maismaaparkide eest võiksid ulatuda ligikaudu 150 000 ning mereparkide korral 750 000 euroni aastas.
Teletornist kõrgemate tuulikutega megaarendused merel, mis toodaksid mitmekordselt rohkem elektrit kui Eesti tarbib, pole salvräti nurgale kritseldatud ulmelised ideed, vaid reaalsed projektid. Kõiki neid gigavatte hoiab praegu aga kinni üks paberipakk, õigemini selle puudumine.
Kohalike vastuseisu uutele projektidele nimetatakse kohati moodsa aja tõveks, kuid sel on ka teine külg ning arendusi plaanivad ettevõtjad saavad vähemalt neljas asjas ise panustades probleeme ennetada.
Tuuleparkide rajamine ei peaks minema üle laipade, olgu need siis linnud või kalad, aga merealade kasutamise ja kaitsmise eest seisjate kompromissi leidmiseks üksteisele samm lähemale astuda peaks olema ju võimalik. Kuidas teistes riikides merepargid kerkivad, küsib Äripäev juhtkirjas.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.