• OMX Baltic−0,32%315,98
  • OMX Riga0,39%889,56
  • OMX Tallinn−0,06%2 116,22
  • OMX Vilnius−0,15%1 419,38
  • S&P 500−0,63%7 064,01
  • DOW 30−0,59%49 149,38
  • Nasdaq −0,59%24 259,97
  • FTSE 100−1,05%10 498,09
  • Nikkei 2250,27%59 507,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%88,28
  • OMX Baltic−0,32%315,98
  • OMX Riga0,39%889,56
  • OMX Tallinn−0,06%2 116,22
  • OMX Vilnius−0,15%1 419,38
  • S&P 500−0,63%7 064,01
  • DOW 30−0,59%49 149,38
  • Nasdaq −0,59%24 259,97
  • FTSE 100−1,05%10 498,09
  • Nikkei 2250,27%59 507,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%88,28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

KAART: Reformierakond võitis suurelt Tallinnas, aga kaotas mujal Eestis

Reformierakond kasvatas eilsetel riigikogu valimistel erakonna toetust võrreldes eelmiste valimistega 1,1 protsenti (enne 27,7%, nüüd 28,8%) ning sai sellega 34 kohta riigikogus (+4). Samas pooltes ringkondades olid nad varasemaga võrreldes punases ehk said vähem hääli.
Reformierakond suutis kõige enam parandada oma tulemust Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas, kus saadi 26,3% häältest, mida oli 4,5% enam kui eelmine kord. Suurt rolli mängis selles isikumandaadi saanud Siim Kallas 8734 häälega.
  • Reformierakond suutis kõige enam parandada oma tulemust Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas, kus saadi 26,3% häältest, mida oli 4,5% enam kui eelmine kord. Suurt rolli mängis selles isikumandaadi saanud Siim Kallas 8734 häälega.
  • Foto: Andras Kralla
Kõige suurem võit tuli Reformierakonnale Tallinna kolmes ringkonnas: kui eelmistel valimistel sai Keskerakond pealinnas 17 186 häält enam kui Reformierakond, siis tänavu oli see vahe kõigest 4412.
Võrreldes eelmiste valimistega sai Reformierakond parema saagi veel vaid kolmes ringkonnas: Harju- ja Raplamaal (osakaal suurenes 2,9%), mida juhtis Kaja Kallas 20 083 häälega, Ida-Virumaal (+1,3%), mida juhtis Eerik-Niiles Kross 1101 häälega ning Tartu linnas (+1,1%), kus Urmas Klaas suurendas oma häälesaaki 4621 võrra. Ülejäänud ringkondades olid nad punases, kõige suurem langus tuli Lääne-Virumaal -3,2%.
Keskerakond seevastu suurendas oma häälte osakaalu seitsmes ringkonnas ning sai vähem hääli viies ringkonnas. Samas olid need viis nende jaoks ühed olulisemad ringkonnad. Muu hulgas tuli kaotus Ida-Virumaal (-11,1%, esinumber Yana Toom), Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas (-5,1%, esinumber Mihhail Kõlvart) ning Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas (-3,4%, esinumber Raimond Kaljulaid).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teiste ringkondade võidud ei suutnud kompenseerida suurimate ringkondade kaotatud hääli. Keskerakond sai seekord Eestis kokku 23,1% häältest. 2015. aasta riigikogu valimistel said nad 24,8% häältest.
Vastassuunaliselt liikusid sotsid ja EKRE - üks oli tervenisti punases, teine maalis kaardi täielikult roheliseks. Sotsidel tuli kõige suurem langus Kagu-Eesti ringkonnas (-12,6%). Sealne ringkonna vedur Ivari Padar kogus oma nõrgima saagi alates 1999. aasta riigikogu valimistest - viimatise 3992 hääle asemel sai ta seekord 1458.
Endine pikaaegne TÜ Narva Kolledži direktor, siseminister Katri Raik suutis 2116 häälega hoida Ida-Virumaal siiski enam-vähem sama tulemust, mille eelmine kord sai SDE, kui esinumbriks oli Jevgeni Ossinovski.
EKRE jaoks tuli suurim võit Kagu-Eestist, kus suudeti saada 15,1% võrra suurem osakaal häältest. Parim tulemus tuli Uno Kaskpeitilt (3802). Palju ei jäänud alla Jaak Madisoni juhitud Järva- ja Viljandimaa (+14,5%).
Vaata ka erakondade üldjaotust:

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele