Tööd käivad ka Soome lahes, kus tegutseb üks maailma suurematest gaasitoru paigaldamiseks mõeldud laevadest Solitaire, mis suudab ööpäevas paremal juhul paigaldada 3 kilomeetrit toru. Ehitustööde baaslaagritena kasutatakse Soome linnu Haminat ja Kotkat. Riigi enamusosalusega energiafirma Fortum sai gaasiprojektis osaliseks koos Saksamaa Uniperi ostuga.
Hiiglaslik hange käivitus 2015. aasta septembris, kui Gazprom allkirjastas viie Euroopa firmaga lepingu gaasitoru rajamiseks, partnerid olid Saksa firmad Uniper ja Basf, Prantsusmaa Engie, Austria OMW ja Briti-Hollandi Shell. Ehituse eest vastutav firma Nord Stream 2 AG loodi Šveitsi.
Gaasitoru läheb maksma 9,5 miljardit eurot ja gaas peaks toru mööda liikuma hakkama juba järgmisel aastal. Ehitusega kaasa läinud investorid näevad gaasitoru vajalikkust seoses sellega, et Euroopa vajab lähiaastakümnetel gaasi lisaeksporti, kui Hollandi ja Taani gaasitoodang väheneb.
Kriitikud näevad asja teistmoodi. „Põhimõtteliselt on Nord Stream 2 idee minna mööda Ukrainast ja tuua suurem osa gaasist otse Saksamaale,“ leiavad Wilfried Martens Centre analüütikud Dimitar Lilkov ja Roland Freudenstein.
Praegu läbib suurem osa gaasi Euroopasse Ukraina kaudu, kes saab sellelt tasuna 2-3 miljardit dollarit aastas. Valmimise järel kahekordistaks Nord Stream 2 Läänemere kaudu liikuva gaasi koguse praeguselt 55 miljardilt kuupmeetrilt aastas 110 kuupmeetrile.
Gaasitoru suurimad toetajad Euroopas on Saksamaa ja Austria, need maad saaksid ilmselt sellest ka suurimat majanduslikku kasu.
Nord Stream 2 on jõudnud ka Donald Trumpi teemaks. Suvise Euroopa visiidi ajal ütles USA president, et Saksamaa on gaasilepinguga muutunud Venemaa pantvangiks. Õhus on oht, et Nord Stream 2 lepingus osalevad ettevõtted võivad sanktsioonide alla langeda.