Olukorda, kus riik võib hakata võõrast raha 60 päeva ilma põhjendamiskohustuseta ja intressi maksmata lihtsalt kinni hoida, põhjendab riik vajadusega efektiivsemalt petturitega võidelda.
"Ettevõtlusega seotud pettused, julgen märkida, saaks üldse likvideerida, keelustades näiteks ettevõtluse täielikult või kogudes kõik ettevõtjad kohustuslikus korras piiratud territooriumile," lausus Kivistik. "Riik ei tohiks pettusevastaste loosungitega vehkides kõiki oma ettevõtjaid käsitleda potentsiaalsete pättidena".
Kivistik on kokku puutunud olukordadega, kus MTA kontrollib sama eksportööri analoogilisi tehinguid samade tehingupartneritega 30 korda järjest, paludes iga kord esitada pearaamatu väljavõtte, millega siseriiklik kontroll ka piirdub ning tagastab raha 30päevase tähtaja lõpus.
"Samuti olen ridamisi kokku puutunud olukordadega, kus amet korduvalt sama isiku suhtes alustab üha uusi kontrolle samade küsimustega. Näiteks – millega teie firma tegeleb, kus asub teie ladu ja kontor ning nii korduvalt ja korduvalt," märkis Kivistik. "Samade, juba läbitud küsimuste üha jätkuv kordamine näitab, et amet raiskab kontrollimenetluses tihti mõttetult ressurssi," märkis endine maksuameti peadirektori asetäitja.
Kivistiku sõnul peavad otsustajad endale aru andma, et tagastamisele kuuluva käibemaksu näol on tegu ettevõtja, so tagastaja jaoks võõra rahaga. "Kavandatava vägagi kaheldava meetmega paneb riik osade eksportijate likviidsuse nende raha põhjendamatult kinni pidades löögi alla ja sunnib neid täiendavalt vahendeid kaasama," ütles Kivistik. "Kuna ettevõtjatel on raha jaoks alati hind, peab olema hind ka rahal, mida riik tahab kinni hoida."
Kivistik leiab, et tagastusnõuete üldtähtaja 60 päevale pikendamine ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas, sest tekitab väga tõsise ja ebaproportsionaalse omandiõiguse riive olukordades, mida oleks võimalik lahendada äriühingut vähem koormates.