Rautakesko ASi juhatuse liige Raul Kadaru rääkis, et nende kauplustes küll tööaega fikseeritakse, ent töötajate tööaja jälgimine ei ole oluline, olulisemad on tulemused.
„Meil kauplustes, kui inimesed tulevad tööle, siis fikseeritakse tööaeg, kontoris sellist asja ei ole. Kui ma räägin ostu- ja logistikaosakonnast, siis tulemused on tähtsamad. Mina isiklikult sellega vaeva ei näe, et ma peaks töötajaid jälgima,” ütles ta.
Kadaru jälgimissüsteemil plusse ei näe. „Silmale on olulised tulemused. Iga ülemus peab oma alluvaid jälgima ja teadma, millega nad tegelevad. Kas nüüd minna kontrollima, et kes internetis surfab või kes Facebookis? Ju ikka kõik teevad seda vahel harva, aga lõppkokkuvõttes - kui see hakkab tööajast väga palju aega võtma, siis jäävad ju tööasjad tegemata ja see avaldub tulemustele üht- või teistpidi,” rääkis Kadaru.
Äripäev küsis ettevõtetelt, kas, kui palju ning mis otstarbel kasutatakse töötajate jälgimise süsteeme.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Konkurentsitihedas ja kiiresti arenevas maailmas on tõeliselt oluline see, et ükski kõne ega kontakt kaduma ei läheks – kui teie ettevõte jääb tabamatuks, ei jää klient ootama, vaid võtab ühendust järgmise sama teenuse pakkujaga ning lööb käed. See võib aga teie ärile kalliks maksma minna. Et sellist olukorda ei tekiks, siis saab appi tulla
Esecom, kes aitab luua teie ettevõtte vajadustele vastava kõne- või kontaktikeskuse. Koos tehakse selgeks, millised on ettevõtte vajadused ja milliste suhtlussüsteemi funktsionaalsustega saab töötajate ja klientide rahulolu tõsta.