Läti valitsus astub tagasi

21. novembril Riia eeslinnas kaupluse lae kokkuvarisemisest ohvritega lõppenud suurõnnetus oli rängim õnnetus Läti taasiseseisvumisest 1991. aastal. Hukkunute seas oli ka kolm varingu alla jäänud päästjat.

"Ma teatan oma tagasiastumisest peaministri kohalt ja võtan Zolitude tragöödia eest poliitilise vastuse," teatas Dombrovskis pärast kohtumist Läti presidendi Andris Berzinsiga. Pressikonverentsil lisas ta, et kaalus tagasiastumist juba läinud nädala neljapäeval. Lõplik otsus sündis täna.

President alustab parteidega kohtumisi, et enne aasta lõppu uus valitsus ametisse saada.

Et järgmised valimised Lätis toimuvad 2014. aasta oktoobris, ei ole ennetähtaegsete valimiste korraldamine ilmselt mõttekas. Tõenäoliselt võtab riigi juhtimise üle parlamendis praegu esindatud parteide koalitsioon, kommenteeris agentuurile Bloomberg Läti ülikooli politoloog Daunis Auers.

"Keegi pidi selle õnnetuse eest poliitilise vastutuse võtma, selle rahuaja jaoks pretsedenditu õnnetuse eest," ütles Auers. "Tegemist on valitsusega, mis on servadest juba murenemas. Parlamendis vähemuses olles on neil päris raske olnud."

Tagasi astunud valitsuse moodustasid kolm parteid ja sellel oli sajakohalises parlamendis 49 kohta. Seaduste vastuvõtmiseks saadi toetust parlamendi kuuelt sõltumatult liikmelt. Dombrovskis ütles täna, et uuel valitsusel peaks olema parlamendi tugev toetus.

Septembris uuringufirma SKDS läbi viidud küsitluse andmeil ei olnud valitsuse tööga rahul 75% vastanuist.

"Peaminister on lühikese aja jooksul Läti majandust väga palju edasi viinud, tehes võimalikuks euro käibelevõtmise," ütles Bloombergile Royal Bank of Scotlandi analüütik Mohammed Kazmi. "Sel põhjusel on tema lahkumine ja sellest tekkiv ebakindlus negatiivne. Samas peaks euro käibelevõtt jääma poliitikale ja reformidele ankruks ning nii ei pea me tõenäoliseks suuremaid muutusi ei investorite suhtumises ega valitsuse poliitikas."