• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,23%7 323,51
  • DOW 30−1,04%50 232,26
  • Nasdaq 0,32%24 405,41
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,23%7 323,51
  • DOW 30−1,04%50 232,26
  • Nasdaq 0,32%24 405,41
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Aastaid Euroopa Keskpangas töötanud Andres Tupitsa sõnul fiskaalpoliitilised küsimused rahvahääletusele ei käi. „Või kui, siis selleks, et need läbi kukuks,” lisas ta.
Praegu advokaadibüroo Sorainen juristina töötav Tupits tõi näite ajaloost, kus Eesti on seisnud sarnaste valikute eest. Kui eelmise sajandi alguses toimus mõisnikelt maade võõrandamine otsustati, et selle eest maksab riik tasu. Kostus hääli, kes nõudsid küsimuse rahvahääletusele panemist. Kui otsustamine oleks pandud rahvahääletusele, ei oleks mõisnikele kompensatsiooni makstud. Toonane valitsus otsustas aga, et demokraatlikule riigile on kohane, kui austatakse varalisi õigusi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele