• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,09%7 336,02
  • DOW 30−1,41%50 881,63
  • Nasdaq −1,03%24 257,06
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,09%7 336,02
  • DOW 30−1,41%50 881,63
  • Nasdaq −1,03%24 257,06
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Nõukogulik kriminaalprotsessi õigus, millel baseerus Eesti varasem iseseisvusjärgne kriminaalmenetluse regulatsioon, välistas igasugused kokkulepped süüdistaja ja süüdistatava vahel. Kuude viisi menetleti selgeid ja süü ülestunnistusel baseeruvaid ?moosivaraste? asju, millega kaasnes mõttetu ja koormav protsessuaalne formalism ja bürokraatia.
Enamik maailma maid praktiseerivad juba pikemat aega lihtmenetlust, mille sisu on süüdistava poole ja süüdistatava vaheline leping.
Eesti kriminaalmenetluse koodeksi (KrKM) 8. osa näeb ette lihtmenetluse võimaluse, mis on kohaldatav üksnes juhul, kui tõendamise asjaolud on selged ja süüdistatav on end temale esitatavas süüdistuses täies mahus süüdi tunnistanud.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele