Märksõnaga Marko Pomerants seotud artiklid Äripäevas

OMX Baltic−0,07%313,9
OMX Riga−0,05%910,26
OMX Tallinn0,06%2 149,02
OMX Vilnius−0,25%1 505,72
S&P 5000,35%7 437,69
DOW 300,89%52 407,38
Nasdaq 0,31%25 052,86
FTSE 1000,67%10 807,82
Nikkei 2250,5%64 931,19
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%88,82

OMX Baltic−0,07%313,9
OMX Riga−0,05%910,26
OMX Tallinn0,06%2 149,02
OMX Vilnius−0,25%1 505,72
S&P 5000,35%7 437,69
DOW 300,89%52 407,38
Nasdaq 0,31%25 052,86
FTSE 1000,67%10 807,82
Nikkei 2250,5%64 931,19
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%88,82

Märjamaa vallavalitsus võttis appi kommunikatsioonibüroo Powerhouse, et valmistada ametnikud paremini ette sügisel algavateks tuuleparkide aruteludeks. Fotol on hiljuti toimunud tuuleparkideteemaline rahvakoosolek Kehras.

02.07.26, 06:45

Tuuleparkidega tegelevad ametnikud saadetakse rahvaga suhtlemise treeninglaagrisse

Волостная управа Мярьямаа привлекла коммуникационное бюро Powerhouse, чтобы лучше подготовить чиновников к обсуждениям ветропарков, которые начнутся осенью. На фото – недавно прошедшее в Кехра публичное собрание на тему ветряков.

26.06.26, 18:27

Чиновников по ветропаркам обучат диалогу с народом

26.06.26, 17:00

Tuuleparkidega tegelevad ametnikud saadetakse rahvaga suhtlemise treeninglaagrisse

Знаменитый осел Раквереского замка Миккенс ушел из жизни чуть более трех лет назад.

02.11.25, 12:51

Невероятные требования туристов: выключите пение птиц и дайте номер телефона осла

Rakvere linnuse kuulus eesel Mickens, kes lahkus meie seast veidi üle kolme aasta tagasi.

01.11.25, 16:20

Turistide uskumatud nõudmised: keerake linnulaul kinni ja andke mulle eesli telefoninumber

11.05.22, 16:41

Tagatreplus Venemaaga ei ole praegu lihtsalt üks äri

Kõik Eestis tegutsevad ettevõtted peaksid saama osa mereriigi võimalustest, ütles Marko Pomerants Postimehele.

11.05.22, 09:16

Endine keskkonnaminister teeb Gazpromi huvides lobitööd

Minister Andres Sutt otsustas suurendada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu.

16.03.21, 16:26

Minister suurendas EASi nõukogu

Endine minister Marko Pomerants jõudis kinnisvaraettevõttes tegutseda vaid loetud kuud.

22.11.19, 11:15

Eksminister lahkus kinnisvarafirmast: vabaneva rahaga saab firma laenu tasuda

Marko Pomerantsil on olnud hallata päris mitu ministriportfelli, nüüd sai temast kinnisvaraärimees

04.06.19, 12:56

Eksminister asus juhtima kinnisvarafirmat

30.10.18, 16:09

Kaevandusfirma sai järelevalve kukile

Ülemiste järve ja naabri kinnistu vahele jäävale krundile soovib Tarmo Sild ehitada eramu, kuid krundile ulatuva sanitaarkaitseala vähendamise otsus tõi keskkonnaametile kohtuasja.

20.12.17, 05:00

Prominentne kohtuasi Ülemiste kaldal

14.06.17, 07:17

Eesti Erametsaliit: Marko Pomerants on teinud head tööd

06.06.17, 15:21

IRLi saadik: Seeder teeb valitsuses suurpuhastuse

25.05.17, 07:32

Pomerants: Soome lahe lõhe tuleb sõbralikult ära jagada

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava.

03.04.17, 15:52

Mure: miljarditehas võib Eesti metsa liigselt kurnata

Esimest hooldusraiet vajav mets enne töid.

28.03.17, 14:21

Riik annab keskkonnaprojektidele 7,2 miljonit eurot

Kütuseturu Aastakonverents 2017 toimub 27. aprillil.

24.03.17, 12:00

Kütuseturu aastakonverents keskendub muutustele

24.03.17, 08:07

Kütuseturu aastakonverents keskendub muutustele

07.03.17, 07:00

Kole sõna, aga sügav sisu

OECD soovitab tugevdada kohalike omavalitsuste rolli jäätmemajanduse korraldamisel.

01.03.17, 14:12

OECD soovitab Eestil rohkem tarbimist maksustada

28.02.17, 13:00

Ärmatamine keskkonnaametis

10.02.17, 06:00

Ratasel ei maksa passiasjast unistadagi

08.02.17, 15:36

Kilekotte 2019. aastast tasuta enam ei saa

Jüri Ratase valitsus asus ametisse mullu 23. novembril.

06.02.17, 06:00

Oravad kiruvad, valitsus kiidab ennast

26.01.17, 08:03

Puitmajaliit ootab tehasemaju konkursile

20.01.17, 09:14

Aasta kõige keskkonnasõbralikum ettevõte on Starship Technologies OÜ

10.01.17, 11:00

Uuenenud maapõueseadus toob lihtsama regulatsiooni

Suurem osa keskkonnatasudest laekub põlevkivi kasutamiselt.

21.12.16, 11:13

KIK hakkab koondama

Üks lõppeva aasta märgilisi sündmusi oli Suurbritannia hääletus Euroopa Liitu kuulumise üle.

16.12.16, 06:00

Jahmatuste aasta

29.11.16, 05:30

Ametkondi tuleb rookida

Kotis! Meedias palju kõneainet pakkunud Kaitseministritiitli sai endale Margus Tsahkna.

21.11.16, 13:15

Valitsuspusle koos: IRL jagas ministrikohad laiali

Dokumentaalfilmi "Before the Flood" tegemiseks külastas produtsent Leonardo DiCaprio koos meeskonnaga viite kontinenti, et saada aimu, milline on kliima soojenemise mõju juba praegu erinevate piirkondade loodusele ja inimestele.

17.11.16, 16:00

Et meri ei oleks põlvini

08.10.16, 12:00

Kaljulaid ei võlgne riigikogule midagi

Kohtumine Allar Jõksiga presidendivalimiste teemal. Pildil vasakult Jaanus Karilaid, Andres Ammas, Andres Herkel.

26.08.16, 07:00

Mõni poliitik hääletab südametunnistuse vastu

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul peaks ebaseaduslikult prügiäri ajajatel tekkima reaalne oht ka rahast ilma jääda.

08.07.16, 07:00

Haisvad skeemid Põhja-Tallinna jäätmeäris

30.05.16, 13:45

Sotsidest on saanud veidrad vanainimesed

AS Kodumaja projekt Norras pälvis Aasta tehasemaja 2016 tiitli

07.04.16, 12:01

Aasta tehasemaja tiitli võitis AS Kodumaja Norra projekt

04.04.16, 10:00

Kelle kantseldada jätame maavarad?

“Ennekõike peaks kava andma metsaomanikele täiendava kindluse, et erametsade uuendamine on riigi prioriteet. Ehk seega toetatav tegevus ka edaspidi,” kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun uut plaani.
Uue perioodi rakendusplaani tegevuste kavandamisel on olulist tähelepanu pööratud arengukava täitmise aruandes aastate 2011–2015 kohta esile tõstetud probleemidele, milleks on metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemine, kodumaiste metsaistikute puudus ning metsaomanike ebavõrdne kohtlemine loodusväärtuste kaitsega seotud saamata jääva tulu kompenseerimisel.
“Olulisemad prioriteedid on metsade majandamine, mis hõlmab metsade kasvatamist, kasutamist, uuendamist ning metsaomanike nõustamist ja metsamaa maaparandust,” ütles metsakonsulent Ülle Läll ja lisas, et oluliseks tuleb pidada ka väheväärtuslike puistute pindala vähendamist ning nende alade metsastamist majanduslikult enamtasuvate puuliikidega. “Selleks on oluline metsakultuuride rajamine, noore metsa hooldus ning metsa kaitsmine kahjurite eest. Oluliseks tuleb pidada ka metsamaa niiskusrežiimi parandamist majandusmetsades. Jätkusuutlikkuse seisukohast tuleb vältida liigset regulatsiooni ning seadusandluse pidevat muutmist.”

Leebemad nõuded raiele. Aun tõi välja, et metsaomanike jaoks on kindlasti ka oluline, et raieregulatsioone vaadatakse üle – leevendatakse näiteks turberaiete ja valikraiete piiranguid.
Raiemaht on Eestis tõusnud keskmiselt 9,5 miljoni kuupmeetrini aastas, mis moodustab ligikaudu 70% seatud eesmärgist – metsanduse arengukava näeb jätkusuutliku raiemahuna ette kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas – ja jääb alla viimaste aastakümnete metsa juurdekasvust. Eesti majandusmetsades jääb seega erinevatel põhjustel võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata kuni 5 miljonit kuupmeetrit puitu. See tähendab, et väheneb metsa kasutusväärtus, samal ajal suureneb küpse metsa tagavara, millele on iseloomulikud juure- ja tüvemädanike kahjustused.

Madal hind ei meelita raiuma. Läll selgitas, et sooviga metsaressurssi enam kasutada, oodatakse uue rakendusplaaniga ka metsaomanikelt raiete planeerimist ja teostamist. “Paraku on puidu jätkuvalt madal hind signaaliks, et meie tööstused puitu tegelikult sellises mahus ei vaja,” tõi Läll välja.
Seega on arengukava rakendusplaani elluviimiseks vajalik laiemat lähenemist, kui raiemahu suurendamise planeerimine. Vajalik on puidu kasutuse suurendamine kohapealse väärindamise läbi. Läll lisas, et madalakvaliteedilised metsad lähevad majandamisse siis, kui tekib nõudlus hakkpuidu järele. Siinkohal tuleks rohkem arendada kohalikke koostootmisjaamu.
“Majandatav mets tuleks raiuda vanuses, mil puidu realiseerimisest saadav tulu ja metsade võime siduda süsinikku on maksimaalne. Vastasel juhul jääb Eestil tervikuna kasutamata võimalus tööhõive suurendamiseks ning fossiilsete materjalide asendamiseks läbi taastuvressursi kasutamise,” lisas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Metsaressursi tarbimisväärtuse langemise peatamiseks ning metsade majanduslikult ratsionaalsema majandamise tagamiseks on rakendusplaanis kavandatud metsade majandamise tulukust arvestavate küpsusvanuste rakendamine, metsauuendamise hea tava koostamine, metsaomanike jätkuv nõustamine ning erametsade uuendamise toetamine.
Abiks väheväärtuslikuma puidu kasutamisel on ka täiendavate võimsuste loomine ja kasutamine energeetikas.

Puudus puuistikutest. Ligikaudu 80 protsenti investeeringutest uue tootliku metsapõlve saamiseks tehakse riigile kuuluvates metsades. Erametsaomanike huvi metsade uuendamisse investeerida on madal ja metsad uuenevad peamiselt looduslikult lehtpuu puistutega. Väheväärtusliku metsamaterjali kuhjumine majandusmetsadesse hoiab aga puithakke ja küttematerjali hinnad sedavõrd madalal, et metsaomanikul puudub motivatsioon seda raiuda ja uue metsaga asendada.
Samas Aun kinnitab, et metsaistutus ka erametsades on hoogsalt käima läinud, kuid probleemiks on kujunenud metsaistikute nappus.
“Olude sunnil toome importtaimi. Metsaühistute arengu jätkuv toetamine loob kindluse taimekasvatajatele, et tulevikutoodang ka metsaomanikeni jõuab,” tõi Aun välja ühe suurima probleemi, millele plaan peaks leevendust pakkuma. “Metsaühistu saab olla metsaomanike taimetellimuste koordineerija, nende abistaja metsa istutamisel ning uue metsa edasisel hooldamisel. Nii saavad taimetootjad keskenduda enda põhitegevusele – taimede kasvatamine – ja ei pea niivõrd muretsema turustamise pärast. Kui riik aitab toetava tegevusega erasektori nõudlust hoida, on see väga hea baas pakkumispoole järgitulekuks.”
Eestimaise istutusmaterjali tootmise toetamiseks on plaanis koostada metsataimede toodangu ja tarbimisvajaduse prognoose, soodustada investeeringuid metsaistutusmaterjali tootmise arendamisse. Paralleelselt vaadatakse üle imporditava istutusmaterjali kvaliteet ning piiratakse kultiveerimismaterjali Eestisse sissetoomist kahe laiuskraadiga lõuna suunas, mis tähendab, et Leedu päritoluga metsataimi mõne aasta pärast enam sisse tuua ei saa.
Samuti tuleb rohkem tegeleda raiutud alade uuendamisega kasvukohale sobiva puuliigiga. “Väga oluline on kodumaise istutusmaterjali kättesaadavus. Siin oleks oodanud jätkuvat koostööd RMKga, kahjuks lõpetas RMK metsataimede müügi erasektorile,” ütleb Läll ja leiab, et seega oleks vajalik erakätes olevate taimlate arendamine või juba tegutsevate taimlate suurem koostöö metsaühistutega. “Metsaomanikud ise võiksid oma tegevusi pikemalt ette planeerida, kuid nagu alguses mainitud, on selleks puidule väärilist hinda vaja. Metsa saab lõigata vaid kord saja aasta jooksul ning see peaks kajastuma ka hinnas.”

Rohkem raha nõustamisse. “Metsaomaniku seisukohalt on kindlasti olulised ka tegevused, mis on seotud metsainfo parema ja kiirema kättesaadavusega, et tagada metsaomanikule kohene ja terviklik ülevaade metsaga seotud piirangutest,” lisas keskkonnaminister.
Üheks vajalikuks meetmeks metsaomanike abistamisel ja puidu turuletoomisel on juba pikemat aega olnud metsaomanike nõustamine. “Metsaomanikud on leidnud üles metsaühistud ja konsulendid ning saavad ühistegevuse läbi reaalset abi metsade majandamisel. Kahjuks napib raha nii nõustamisteenuse osutamiseks kui ka metsauuendustööde toetamiseks. Väga oluline on jätkuv noore metsa hoolduse toetus kuni 30 aastases puistus,” lisas Läll.

Hinnaks veerandsada miljonit. Metsanduse arengukavas 2020. aastaks seatud eesmärkidest on eelmise perioodi, aastate 2011–2015 seisuga täidetud eesmärk rangelt kaitstavate metsade pindala osas. Ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud 10% ehk 227 200 hektarit metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. Kokku on looduskaitsele eraldatud üle veerandi – 570 600 hektarit Eesti metsade pindalast.
Metsanduse arengukava rakendusplaani kogumaksumus aastani 2020 on ca 24,7 miljonit eurot. Suurema osa arengukava kuludest moodustavad metsauuendamise, nõustamise, ühistegevuse ja maaparandusega seotud toetusmeetmed, riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud arendustegevused, teadusuuringud ning teavitamine. Rakendusplaani aitavad ellu viia Eesti maaelu arengukava 2020 mitmed metsaga seotud meetmed.

12.03.16, 13:00

Riik motiveerib metsaomanikke rohkem raiuma

12.01.16, 15:30

Eestis on aeg arutada kliimaleppe mõju maksudele

13.12.15, 16:45

Pariisi lepe sunnib ka Eestis muutustele

13.12.15, 16:15

Pomerants: Pariisi lepe puudutab Eestis eelkõige põlevkivisektorit

28.08.15, 07:00

Riik laskis katku tõrjumisel käed rüppe

Peaminister Taavi Rõivas mullu VKG uue tehase avamisel.

21.08.15, 07:45

Valitsus tõmbas varrukast üllatuseelnõu

18.08.15, 09:06

Seakatk toob riigikogu komisjoni erakorraliselt kokku

Skulptor Tauno Kangro on plaaninud pronksist Kalevipoja kuju Tallinna lahte juba 19 aastat ja 3 kuud.

05.08.15, 09:00

Kangro Kalevipojaga uuel ringil

Keskkonnaministriks kinnitatud Marko Pomerants selle aasta aprillis uue valitsuse ametivande järel riigikogust väljumas.

08.06.15, 17:45

Pomerants nõustus väikeettevõtjate koormust vähendama