Minu must minevik. Firmamatjana töötasin kõrvuti allilma ja tippadvokaatidega
Endise matja ülestunnistus
Endine firmamatja paotab ukse valgust kartvasse ärisse, kus tema partneriteks ja klientideks olid samal ajal nii kantpead kui ka väärikad advokaadibürood.
„Raha ei pidanud ma lugema,“ meenutab pahatahtliku likvideerijana tegutsenud Viljar (nimi muudetud). Järgnevas meenutuses kirjeldab Viljar enneolematu detailsusega firmamatjate tööd.
Võlgu taga ajavate partnerite pikalt saatmises näeb mängu ilu firmamatja Raul Pint. Kuigi riigis on varsti kümme aastat püütud firmamatjate äri summutada, näitab Äripäeva eksperiment, kuidas see käib täistuuridel edasi – Raul Pinti ei sega sealjuures isegi ärikeeld.
Pahatahtlike likvideerijate kliendid eelistavad oma raskustes firmasid maha raputada, kuna see teekond on lihtsam kui pankrotimenetlus. Et tegelikult püsib vastutus mineviku eest veel aastaid, jääb klientidel sageli tähelepanuta.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.