Riik kustutas firma koos võlgadega, rahata jäänud ettevõtja otsib õiglust
Kui ettevõtja Raido Pomerants hiljuti äriregistrisse oma firma pikaaegse võlglase nime sisse lõi, selgus, et riik on talle võlgu jäänud ettevõtte vahepeal ära kustutanud.
Kuidas saab kustutada ettevõtet, kellelt võlgasid välja nõutakse ja miks sellest võlausaldajaid isegi ei teavitata, küsib Raido Pomerants.
Foto: Jassu Hertsmann
“Ma tahaks näha, et pangale on keegi kaks tuhat eurot krediitkaardiga võlgu ja siis riik kustutab ära. Seda ei juhtu mitte kunagi,” torkas vee- ja kanalisatsioonitorusid müüva Infralinki juhatuse liige ja osanik Raido Pomerants.
Nõutud on ka kohtutäiturid. “Kui päris ausalt öelda, siis pahatahtlikud ettevõtted kasutavadki seda ära, sest see on kõige lihtsam viis ettevõtet kustutada, jääb ära igasugune likvideerimismenetlus, mis on kallis,” rääkis Mati Kadak, kelle büroo Infralinki võlanõudega tegeles. Ta lisas, et skeemi ei kasutata väga palju, kuid siiski.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.