Sillamäe valmistub koondamisteks ja kärbib kulusid. Tiit Vähi: meil on plaan B, C, D ja E. Head aega!
Venemaaga tihedalt seotud ettevõtete ja piirkondade kohale kogunevad pilved. Sillamäe linn, kus üks suurimaid tööandjaid on Sillamäe Sadam ja selle terminalid, paneb end valmis koondamiste laineks.
Sillamäe sadama turundusdirektor Andrei Birov ohkab, kuidas 15 aastat ehitatud töö käte vahelt kaob.
Foto: Andras Kralla
Sillamäe sadama turundusdirektor Andrei Birov viitab kai lähedale kuhjunud konteinerite poole. "Varem oli konteinerite puudus, aga nüüd pole neid kuhugi panna, sest Lääne ja Venemaa vahel puudub kaubavahetus," ütleb ta. Birov meenutab möödunut: "Aastatel 2007-2009 olime piiri peal, aga olukord ei olnud võrreldav praegusega,” ütleb ta.
Viimane vagun kaupa jõudis Muuga sadamas asuvasse DBT väetiseterminali aprilli alguses, pärast seda on sadama ühes suuremas terminalis valitsenud kõhe vaikus.
Euroopa Liidu kuuenda sanktsioonide paketi eel on Venemaa asunud naftat usinalt välja saatma. Andmed näitavad, et ka Eesti sadamad on veel märtsis ja aprillis vilkalt Vene naftat vastu võtnud – paaril juhul aprillis isegi enam kui märtsis.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.