Nõudlus kliiniliste psühholoogide järele kasvas hullumeelseks
“Ärevus, ärevus, ärevus,” vastavad psühholoogid Äripäeva küsimusele, mis on eestlaste peamine vaimne mure, millega nende poole praegu pöördutakse. Kliinikutes moodustavad ärevushäiretega inimesed kolmandiku kuni poole kõigist klientidest.
Psühholoog Helena Talihärm ütleb, et on pärit põlvkonnast, kus vaimsetest probleemidest ei räägitud. Nõudlus psühholoogide järele viitab aga sellele, et selline valehäbi on eestlaste seas murdumas.
Foto: Andras Kralla
Psühholoogide edukas ettevõtlus mõjub aga bipolaarselt: ühelt poolt on nõudlus igal juhul suurem, kui teenust pakkuda suudetakse, ning käibed kasvavad. Teiselt poolt: mille arvel see tuleb? Inimesed, kes abi palumiseks võtavad lõpuks julguse kokku, peavad pikalt ootama ning missioonitundega kliinilistel psühholoogidel on sellest abitult kahju. Ülisuure nõudluse ja pakkumise vahe tõttu on eestlastel aladiagnoositud häireid.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.