Noorte kunstnike oksjon meelitab ostjaid erakordselt madala alghinnaga

Lähima kümnendi jooksul vahetab maailmas omanikku ligi triljoni dollari väärtuses kunsti. Probleem on aga selles, et ostjaid, galeriisid ja muuseume ei jagu kaugeltki kõigile töödele. Miljonid pärijad seisavad peagi silmitsi küsimusega, mida teha vanemate või vanavanemate kogutud maalide, skulptuuride ja graafikaga.

Investeerimisfestivali üks värvikamaid vestlusringe keskendus küll kunstile kui investeeringule, kuid veelgi rohkem kunstile kui maitsele. Eksperdid jagasid nippe, mille najal nad enda ostuotsuseid teevad ning kuidas leida alahinnatud kunstnikke.

Kuu ajaga pandi Telliskivi linnakus püsti angaar, kus tervitab külalisi maailmas ülivõrdes kiitust kogunud Vincent Van Goghi elamusnäitus.

Kunstilembelise investori vaba raha tuleb ajastada kaks korda aastas toimuvatele suurte galeriide oksjonitele: kevadel ja sügisel. Ka sel kevadel on mitmetel kunstigaleriidel väljapanekus haruldased pärlid. Seejuures on mõnel pakkumises rekordarv teoseid.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.