Kaitsetööstur: Eesti peab väga valima, kellega asju ajab
Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Lasnamäe tööstusala võiks saada Eesti kaitsetööstuse keskuseks, kus kohtuvad tipptasemel inseneriteadus, digitaliseeritud tootmine ja rahvusvaheline koostöö, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Bloomberg Intelligence’i analüüs näitab, et NATOsse kuuluvatel Euroopa riikidel või kuluda enam kui kümme aastat, et tagasi pöörata pikalt kestnud kaitsevaldkonna alarahastamine ja oma sõjalist jõudu hoopis tugevdada.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.