Obskuurne majandus: snoobiefekt tegi kunagi paksuks, nüüd sunnib kõhnaks
"Kui kõigil on, siis mina enam ei taha!" Selline fenomen on majandusteaduses täitsa kaardistatud ning selle nimi on snoobiefekt. Mis see täpselt on ning mismoodi on see maailma muutnud?
Informatsioon on ajule mõnus. Meie aju ongi selliselt ehitatud, et ta tahab uusi asju teada. Seega pole ime, et inimesed muutuvad kergesti nutisõltlasteks. Tänu nutiseadmetele saame kiiresti ja lihtsalt ja tohutult hulgal bitte kätte, ilma et me peaks palju vaeva nägema.
Hello Kitty sai äsja 50aastaseks. Ta kaunistab enam kui 50 000 toodet ja neid müüakse enam kui 130 riigis. Hello Kitty teenib emaettevõtte Sanrio jaoks miljardeid dollareid. Kuid on oluline märkida, mida ta ei ole: Hello Kitty ei ole kass ega ka tegelikult mitte jaapanlane (kuigi tema loojad on jaapanlased).
Ameerikaliku kultuuri ülevalgumine igasse maailma otsa on maailma muusikutele, kunstnikele ja teistele loojatele pinnuks silmas olnud juba aastakümneid.
Kujutage ette, et olete inimesega suhtes pea 20 aastat, saate ühise lapsegi ja siis tuleb välja, et tal on tegelikult hoopis teine elukutse ja nimi, mida ta teile tutvudes ütles. Isegi lapse sünnitunnistusele pani ta oma valenime.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.