Hirm vilepuhujate ees? Asjatundjad pakuvad lahendust
Vilepuhujate kaitse seadus on tekitanud ettevõtjates hirme võimalike alusetute ja negatiivsete kaebuste laviini ees, kuid avatud sisekultuuriga ettevõtetel pole midagi karta, rääkis Telia isikuandmete kaitse ekspert Andrus Hinrikus.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Riigikogu võttis eelmisel nädalal nn vilepuhujate kaitse seaduse vastu minimaalsel määral, mille taga võib olla nõukogude ajast jäänud põlgus pealekaebamise suhtes, arvasid Soraineni advokaadid.
Tänasel valitsuse istungil ei toetanud justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud isikute kaitset.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.