Eesti, väike ja hädaline? Murrame sellest mõttekrambist vabaks
Kiiresti kasvavad üleilmse haardega tehnoloogiaettevõtted on Eesti rahvusvaheline trumpkaart, mille väljamängimist peab soosima ka riigi välistööjõu poliitika, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Bolti kaasasutaja Martin Villig rääkis hommikuprogrammis, et kuni 10aastased IT-ettevõtted saavad kvoodivabalt välisspetsialiste värvata, kuid ettevõtete küpsemaks jõudes võiks seda laiendada ka muudele sektoritele.
Aina keerulisem on väita, et tööjõupuudus Eestis puudutab vaid mõnda valdkonda. Välistööjõud oleks hea lahendus, kuid piiri tagant värbamine on keerukas, kirjutavad Soraineni tööõiguse eksperdid Maria Plahhotnikova ja Pirkko-Liis Harkmaa.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.