Kolmandatest riikidest pärit tööjõu ärakasutamise levimust, jõhkrust ja majanduslikku mõju silmas pidades on Eesti riigi tegutsemine selle mure lahendamiseks olnud õigustamatult uimane ning jõuetu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.
Kui me ei taha olla soomlaste silmis ehitusturu solkijate maa, siis tuleb meil oma kodus välistööjõu kurjasti kasutamise suhtes karmimaks muutuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui Soome ehitusturul ei maksta töötajatele õiglast tasu, vangerdatakse dokumentidega, maksudega või töölubadega ja jäetakse töötajad ilma seaduslikest hüvitistest, siis reeglina on loosse segatud Eesti ettevõtted või ettevõtjad.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.