Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rohelisus saab hinnalipiku
Ei tohi alahinnata raskusi, mis tekivad sellest, kui rohepööret sõnades toetavad inimesed peavad hakkama muutma oma eluviise või tasuma harjumuspäraste valikute eest varasemast rohkem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopa Komisjoni avaldatud "Fit for 55" ehk kasvuhoonegaaside 55% vähendamise eelnõust jäi kõlama CO2 hinna määramine, innovatsiooni investeerimine ning sealjuures ka õiglus, et ei kannataks tarbijad ja väikeettevõtjad.
Kuigi nii keskkonna- kui ka majandusvaldkondade huvigrupid tervitavad Euroopa Komisjoni „Fit for 55“ kliimalepet, nendivad mõlemad, et praeguse plaaniga sujuvalt kliimaneutraalsuseni ei jõuta.
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare rääkis, et Euroopa Liit teeb suure õhinaga rohepöörde plaane, kuid sealjuures ei räägita, et kõikides valdkondades ei ole veel rohelist tehnoloogiat olemaski. Seetõttu ei ole tema sõnul ilma suure rahasüstita teadusesse kliimaeesmärkide saavutamine võimalik.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.