Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hea, kui vilepuhumine pisutki maailma parandab
Olgu süüdi Trump, Biden või mõlemad, on tähtis see, et tänu seadusega kaitstud vilepuhumisele tõuseb tõde ja vajub vale, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtete ja organisatsioonide juhid peaksid soosima konfidentsiaalsete ja anonüümsete vihjeliinide loomist, mis pakuks vilepuhujale kaitset, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vilepuhumine on ettevõtte juhtidele väärtuslik häirekellasüsteem, mille abil korruptsioonile ja muudele pettustele juba eos jälile jõuda. Küll aga jääb häirekell päris tummaks, kui juhid ei tõesta, et teavitajaid hinnatakse ja kaitstakse, kirjutab vabaühenduse Korruptsioonivaba Eesti arengukoordinaator Carina Paju.
Eestlane peab vabanema kartusest, et ta on pealekaebaja, kui vihjab riigi- või erasektoris toimuvatele pettustele. Kui riiklikul tasandil on Eesti olnud pigem eeskujulik, siis tuleks eraettevõtetel sisendada oma töötajatele pettustele vihjamiseks rohkem julgust.
USA president Donald Trump ja tema isiklik advokaat Rudolph Giuliani survestasid juulis korduvalt Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit uurima Joe Bideni ja tema lähikondlaste tegevust Ukrainas, vahendasid vilepuhujalt saadud vihjet Wall Street Journal ja teised Ühendriikide väljaanded.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.