Iren Naarits: Eesti elektriturul ei ole ruumi teise loogikaga mudeliteks
Elektrihinna langetamine ei ole ainult tootmisvõimsuste küsimus. See sõltub sellest, kas süsteem suudab vastu võtta lahendusi, mida praegune turumudel ette ei näe, kirjutab Tartu ülikooli doktorant ja energiaõiguse uurija Iren Naarits.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Energiakriis võiks olla tõukeks, mis lõpuks äratab nii üksikisiku, ettevõtjad kui ka ametnikud ja poliitikud ning paneb taastuvenergia projektid päriselt sündima ja jänni jäänud regulatiivse keskkonna toimima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic energia valdkonna vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa elektrihinda kujundab üha enam kallinev gaas, mitte süsiniku hind. Kuni turu viimaseks tootjaks jääb gaasijaam, kandub selle kütuse geopoliitiline risk otse elektriarvele, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull Äripäeva essees.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.