Vandeadvokaadid: uues määruses peitub ootamatu risk tööstusettevõtetele
Uus tööstusheite seaduse (THS) regulatsioon tekitab olukorra, kus ainuüksi suurte plaanide tegemine võib muutuda karistatavaks, kui sellest ei ole riigile teada antud, kirjutavad Soraineni vandeadvokaadid Britta Retel ja Norman Aas.
Riik soovib ennetada keskkonnariske, kuid loob samal ajal ettevõtjatele õigusselgusetu ja ebaproportsionaalse vastutusriski, ütlevad Norman Aas ja Britta Retel.
Eelmisel aastal jõustunud tööstusheite seaduse muudatused on loonud Eesti tööstusettevõtetele ootamatu ja sisuliselt uutmoodi vastutusriski. THS § 163¹ kohaselt võib kuni 200 000 euro suuruse väärteotrahvi saada pelgalt selle eest, et keskkonnaametit ei ole teavitatud keskkonnakompleksloaga käitise plaanitavast muutmisest või laiendamisest – isegi siis, kui muudatus on alles ideetasandil ega ole veel ellu viidud.
Rohepööre on vajalik, aga riskantne ja kallis. See on juba toonud kaasa ja ilmselt suurendab veelgi pingeid maailmas. Eesti peab küll kliimaeesmärke täitma, kuid see ei saa toimuda majanduse konkurentsivõime vähendamise hinnaga, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ühistransport pakub tõhusat alternatiivi autostumisele ja mängib seega suurt rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Mootor Grupi äriarendusdirektor Mart Raamat rõhutas Neste seminaril, et kestlikum ühistransport on võimalik, kuid see eeldab head tasakaalu leidmist erinevate tegurite vahel - tehnoloogia, keskkonnamõju, kuluefektiivsus ja kasutajale kättesaadav hind.
Kestlikkusaruandluse esimesi aastaid raskendab vähene turupraktika ja suur halduskoormus, kuid raporteerimine tõesti annab eelise, ütleb Tallinki ESG kontroller Helena-Liisa Lepp.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.