Arnout Lugtmeijer: tööstusjäätmed on Eesti alakasutatud vara

Eestis tekib igal aastal miljoneid tonne tööstusjäätmeid – suurim osa riigi kogujäätmetest. Liiga sageli käsitletakse neid kuluna, kuigi tegelikult on tegu Eesti ühe kõige alakasutatuma majandusliku varaga. Õigesti investeerimise korral võib eilsest jäätmetest saada homne tooraine, mis loob sadu kõrge lisandväärtusega töökohti.

Oleme praegu tunnistajaks Euroopa tööstusmajanduse täielikule ümberkorraldamisele. Seda, mida nimetatakse ringmajanduspoliitikaks, tuleks näha suurema muutusena – muutub nii materjalide päritolu, ettevõtete konkureerimise viisid kui ka väärtusloome.

Üleminek kaevandatud toorainelt taaskasutatud toorainele ei tähenda lihtsalt väikeseid parandusi tootmises. See muudab kogu tarneahelat ja ettevõtete konkurentsivõimet. See ei ole marginaalne muutus, vaid tööstuse ümberkujundamine.

Eesti jaoks on sellel muutusel eriline majanduslik kaal.

Makromajanduslik panus on selge. Tööstusjäätmete väärindamine suures mahus ankurdaks kõrgtehnoloogilise tootmise Eestisse, looks turustatavaid tootmisvahendeid ning vähendaks sõltuvust imporditud toorainest.