Asjatundja: kauaoodatud ELi ühtne digiidentiteet annab taas elumärke

Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Euroopa Liidus reguleerib elektrooniliste allkirjade kasutamist eIDAS määrus (1), mis näeb muuhulgas ette, et (i) elektroonilist allkirja ehk e-allkirja ei tohi tunnistada õiguslikult kehtetuks ega kohtumenetlustes tõenduskõlbmatuks ainuüksi seetõttu, et see on elektroonilisel kujul või ei vasta kvalifitseeritud e-allkirjadele esitatavatele nõuetele ja et (ii) kvalifitseeritud e-allkirjal on käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime.

Alates 1. juulist peavad Eesti riigi- ja omavalitsusasutused tunnustama teistes liikmesriikides elektrooniliselt allkirjastatud dokumente, samamoodi hakkab Eestis antud digiallkiri kehtima kogu Euroopa Liidus.

Võtame parimatelt eeskuju ja ühendame meie digitaalse ID lahti ID-kaardist, kirjutab Norras elav ettevõtja Anneli Andersen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.