• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,08%7 334,52
  • DOW 30−0,91%50 298,74
  • Nasdaq 0,44%24 434,39
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,08%7 334,52
  • DOW 30−0,91%50 298,74
  • Nasdaq 0,44%24 434,39
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Hea kutseväljaõpe pole ühelegi ülikoolile häbi-, vaid uhkuseasi, leiab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
Jaak Aaviksoo
  • Jaak Aaviksoo
  • Foto: Raul Mee
Eelmisel aastal sündis Eestis 13 923 last. Samal ajal alustas ülikooli- või kõrgkooliõpinguid 14 057 üliõpilast. Tõsi, paljud alustajad diplomini ei jõua ning õpinguid alustanute hulgas on neidki, kel kõrgharidus juba olemas, ent ilmselgelt on kõrgharidusest saanud massiharidus.
Eestis on praegu 7 ülikooli ja 14 kõrgkooli ning vastuvõtt toimub 569 õppekavale, lisaks klassikalistele ülikoolierialadele – arst, advokaat, kirikuõpetaja ja teadlane-insener – saab kõrghariduse omandada ka näiteks vaibakudumises ja palkmajaehituses.
Selline areng on üleilmne ja numbrilised muutused toonud kaasa ka kõrghariduse sisu muutuse – veidi lihtsustades võib öelda, et kõrgharidus on funktsionaalselt muutunud (kõrgemaks) kutsehariduseks. Rohkem praktilisi oskusi nõuavad lõpetajatelt tööandjad ja ülikoolilt üliõpilased.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele